Jagdpanzer IV ausf. A-0

Jagdpanzer IV oli tankihävitaja - modifitseeritud ja parandatud variant StuG III'st Panzer IV sašiil, mis oli ette nähtud viimast välja vahetama.

1942. aasta detsembris tellis Waffenamt uue tankihävitaja kontseptsiooni, mis Panzer IV veermikule ehitatuna pidi omama 100mm esisoomust ja kasutama põhirelvana 75mm PAK 42 L/70 kahurit (sama suurtükk, mida paigaldati Panther-tankile). Masina siluett pidi jääma madalaks ja põhirelva kinnitamine pidi olema otse kerele. Projekteerimistööd algasid 1943. aasta alguses ja sama aasta detsembris sai VOMAG käsu alustada Jagdpanzer IV seeriatootmist.

Esimene nn. 0-seeria ehitati Panzer IV ausf. F veermikule. See erines hilisematest esisoomuse ümarate nurkade poolest, erinevalt hilisematest varustati see ühe asemel kahe MG42 kuulipildujaga. 0-seeriat kasutati peamiselt katsemasinatena, millede peal prooviti läbi erinevaid tehnilisi lahendusi - seetõttu erinesid kõik 0-seeria masinad detailides üksteisest. Samuti kasutati neid õppesõidukitena tankistide väljaõppel. Sõja lõpus nägid mõnedki 0-seeria Jagdpanzer IV'd lahingutegevust, kui need liideti Lehr-diviisiga.

Mudel: 1:35 9059Dragon Jagdpanzer IV A-0

Flakpanzer I ausf.A

Flakpanzer I A on Panzer I baasil ehitatud õhutõrjetank, mis on varustatud 20mm Flak 38 L/112,5 õhutõrjekahuriga.

1940. aastal telliti Alkett'ilt ja Daimler-Benz'ilt nägemus 2cm Flak 38 õhutõrjekahuri monteerimiseks Panzer IA sašiile, kuna kõnealune flak monteerituna poolroomikule ei olnud ebapiisava soomuse tõttu piisavalt tõhus.

Kõigest 24 õhutõrjetankiks modiftseeritud Panzer IA'd valmistati Alkett'i poolt ilmselt Munitionsschlepper I ausf. A (Sd.Kfz. 111) baasil 1941. aasta alguses ja neist said Saksamaa esimesed seeriana toodetud õhutõrjetankid.

Mudel: 1:35 019Tristar German Flak Panzer IA w/. Ammo Trailer

Sd.Kfz.2 Kettenkrad

Kleines kettenkraftrad, või lühendatult - kettenkrad arendati kergtraktorina õhudessandi-üksustele, ning see oli ainus poolroomikveok, mis mahtus Junkers Ju 52 lastiruumi. Kettenkrad töötati välja NSU Motorenwerke AG poolt 1939. aastal ning läks tootmisse 1940. aasta lõpus.

Vaatamata selle algsele eesmärgile muutus kettenkrad kiirelt populaarseks ning leidis kasutust peamiselt idarindel kergesuurtükkide, õhutõrjekahurite, miinipildujate, välikaablite ning erisuguste haagiste pukseerimisel, samuti inimeste veol. Selle masina edu tagas ülimalt hea läbivus ja maastikuvõimelisus, mis liival oli 24 kraadi tõusu ja kõval pinnasel nii palju, kui juhil endal julgust jätkus. Masinat vedas edasi Opel'i poolt konstrueeritud 4-silindriline 1,5 liitrine vesijahutusega mootor, mis arendas 36 hj. Pööramiseks kasutati lisaks esirattale ka veorataste sidureid, mis lubasid suhteliselt head juhitavust. Sd.Kfz. 2 kaalus 1560 kg ja arendas kiirust kuni 70 km/h. Aastani 1944 toodeti 8345 masinat, mil selle tootmine peatati. Peale sõda toodeti seda põllumajanduse tarbeks kuni 1949. aastani.

Mudel: 1:35 35029Tamiya Sd.kfz2 Kleines Kettenkraftrad

2cm Flakvierling 38

Flakvierling 38 oli õhutõrjekahur, mille efektiivsust oli oluliselt tõstetud, võrreldes tavalise 2cm Flak 38'ga laskekiiruse ning -tiheduse osas. Flakvierling'it kasutati lafeti peal, lisaks sellele paigaldati teda ka panzer IV, Sd.Kfz 251 jm. sašiidele.

Flakvierling on põhiolemuselt Flak 38 korrutatuna neljaga ning panduna sünkroonis tööle. Alusele on lisatud istekohad laadureile ning seetõttu ka suurendatud mõnevõrra kerget soomuskaitset. Lafett on tehtud laiemaks, ning nagu tavalist Flak38't on sedagi võimalik kiirelt paigutada selleks vastavale treilerile. Iga rauda laeti 20 padrunilisest salvest, ning neli rauda lasid paaridena diagonaalis laskekiirusega kuni 1800 lasku minutis. Efektiivne vertikaal-laskekaugus ulatus 2200 meetrini ning Flaki sai kasutada nii õhutõrjeks, kui ka maa peal asuvate sihtmärkide hävitamiseks.

Flakvierling'i transporditi Sd.Ah 52 treileril, mida oli võimalik vedada erinevate masinate järel, erandolukorras oli võimalik avada tuli otse treilerilt kokkupakituna. Flakvierling'i toodeti aastail 1940 - 1945 Mauser'i poolt, see kaalus 1509 kg, ning seda opereeriti 8 liikmelise meeskonna poolt.

Mudel: 1:35 35091Tamiya 20mm Flakvierling 38

Tiger II

Panzer VI Tiger II Ausf. B Königstiger oli võimsaim lahingtank II Maailmasõja ajal, millele kuni sõja lõpuni ei leidunud liitlaste arsenalist efektiivset vastast. M4 Sherman ei suutnud selle põhisoomust läbistada ka väga lähedalt ning M26 Pershing või IS-2 pidid tulemuse saavutamiseks laskma lähemalt, kui 1300m.

Tiger II kavandamine algas 1941. aasta mais ning 1942. aasta lõpul alustati tõsist tööd uue tanki kallal, mis pidi välja vahetama Tiger I. Hitler'i korralduse kohaselt pidi uus tiiger relvastatama 88mm kahuriga, selle esisoomuse paksus pidi olema 150 mm ja külgsoomus 80 mm. Soomus pidi tanki Panther eeskujul olema kaldega ning kinnitatud nn. tappidega. Tellimus tanki arendamiseks anti Henschel'ile ja Porsche'le ning neist arvati seeriatootmiskõlbulikuks Henschel'i variant, kuna see sobis senise Saksa tankiehitusloogikaga paremini kokku, kasutas Panther'i ning Panther II'ga osaliselt samu koosteid ning oli ehituselt lihtsam. Tiger II seeriatootmine algas 1944. aasta jaanuaris ning kuni 1944. aasta septembrini kaeti kõik Tiger II'd zimmeriidiga (antimagneetiline pasta, mis pidi vältima magnetmiine). Esimesed 50 tanki varustati Krupp'i poolt Porsche'le toodetud tornidega, ning neid teatakse laiemalt, kui Porsche torniga Tiigreid.

Henschel'i torniga Tiger II kaalus 69,8 tonni. See oli varustatud 12-silindrilise Maybach 230 P30 mootoriga, mis arendas 700 hj ja liigutas tanki kiirusega kuni 41,5 km/h. Pearelvaks oli 88mm Kwk 43 L/71, millele lisandus kaks kuni kolm 7,92mm kuulipildujat MG34/42. Esisoomuse paksus oli kerel 150mm kaldega 50º, tornil 180mm/9º, külgsoomus kerel 80mm/25º ning tornil 80mm/21º. Kuni sõja lõpuni jõuti toota 487 tanki.

Mudel: 1:35 6208Dragon Sd.Kfz.182 King Tiger

Panzer IV Ausf.E

Panzer IV oli tankidest üks enimkasutatuid Saksa vägede poolt II Maailmasõjas. Selle veermikule on ehitatud rünnaksuurtükke, tankitõrjekahureid, õhutõrjetanke, sapööritanke, sillatanke jpm.

Idee selliste näitajatega keskmisest tankist käidi välja 1930. aasta alguses. 1934/35ndal aastal kutsuti Krupp AG, Rheinmetall-Borsig ja MAN konkursile projekteerimaks masin näitajatega: 18 tonni tühimassi, 35 km/h tippkiirust ning 75 mm lühikesetoruline kahur põhirelvana - lahinguväljal pidi Panzer IV koos töötama Panzer III'ga jalaväetoetustankina. Täismõõdus seeriatootmiseks valiti neist Krupp'i variant, millest esimest seeriat, Ausf.A, hakati tootma 1937. aasta lõpus.

Panzer IV ausf.E erines eelmistest erines eelmistest variantidest paksendatud keresoomuse tõttu ees ja külgedel, samuti kinnitati alates Ausf.E'st edaspidi Panzer IV tornile varustuskast - nn. Rommel Kiste. Sarnaselt teistele Panzer IV'dele oli see varustatud 12-silindrilise Maybach HL 120 TRM mootoriga, mis andis 300hobujõudu ja tagas 21 tonnisele masinale tippkiiruse 40 km/h. Pearelvaks oli lühikesetoruline 75mm KwK 37 L24, lisaks kaks 7.92 mm MG34 kuulipildujat, milledest üks asus tornis, teine kerel. Panzer IV Meeskonda kuulus 5 liiget. Ausf.E'd toodeti aastail 1940 - 1941 kokku 233 eksemplari.

Mudel: 1:35 6242Dragon Pz.Kpfw.IV Ausf.E 3in1